Esinduse ajalugu
Kuni 1997. aastani asus Eesti NATO-esindus väikses Brüsseli äärelinna villas koos kahepoolse saatkonna ja esindusega ELi juures. Suursaadik oli siis Clyde Kull. 1996. aasta sügisel saabus suursaadikuks Jüri Luik, kes oli alguses ametlikult akrediteeritud Beneluxi riikide juurde. Kui aga 1997. aasta mais pärast NATO EAPC kontseptsiooni vastu võtmist hakkasid EAPC nõukogusse kuuluma ka partnerriikide suursaadikud, sai Jüri Luigest Eesti esimene suursaadik NATO juures.
1997. aastal kolis Eesti esindus NATO juures alliansi peakorteri kõrval asuvasse Manfred Wörneri majja (NATO peasekretäri auks, kes esimesena hakkas arendama suhteid Kesk- ja Ida Euroopa, s.h. Balti riikidega). Pärast NATO liikmeks saamist 2004. aasta aprillis kolis Eesti esindus nagu ka teised 6 liitunud riiki juba NATO peamajja.
NATO tegevuse aluseks on põhimõtteliselt kolm suurt sammast: poliitiline, sõjalis-poliitiline ja kaitsevaldkond. Seetõttu töötavad NATO esinduses kolme ametkonna esindajad: välisministeeriumi, kaitseministeeriumi ja kaitsejõudude töötajad. Suvel 1999 määrati suursaadikuks Sulev Kannike. NATO liikmena oli meie esimeseks alaliseks esindajaks alates 2003. aastast suursaadik Harri Tiido. 2007. aasta suvest kuni 2012. aasta suveni oli Eesti alaliseks esindajaks NATO juures taas suursaadik Jüri Luik. 2012. aasta augustist kuni 2017. aasta augustini oli Eesti alaliseks esindajaks NATO juures suursaadik Lauri Lepik. 2017. aasta augustist kuni 2021. aasta augustini oli Eesti alaliseks esindajaks NATO juures suursaadik Kyllike Sillaste-Elling.
Alates 2021. aasta augustist on Eesti alaliseks esindajaks NATO juures suursaadik Jüri Luik.
2018. aasta kevadel toimus NATO kolimine uude NATO peakorterisse, kuhu 2018. aasta mais kolis ka Eesti esindus.