Eesti NATO-ga ühinemise ajajoon

Tänavu kevadel täitub 20 aastat Eesti ühinemisest NATO-ga. Selle puhul heidame pilgu ajalukku ja tuletame meelde olulisi hetki Eesti ühinemise teekonnal, mis nõudis meilt põhjalikku kodutööd ja aastatepikkusi diplomaatilisi jõupingutusi, aga tänu millele oleme nüüd NATO liikmena kaitstud paremini kui kunagi varem. Samuti meenutame ühinemisele järgnenud aastate tähtsamaid sündmusi.

04.04.1949

Põhja-Atlandi ehk Washingtoni lepinguga asutati NATO

FOTO: USA president Harry S. Truman allkirjastamas Põhja-Atlandi lepingut 24.08.1949. Allikas: NATO

Asutajaliikmed olid Ameerika Ühendriigid, Belgia, Island, Itaalia, Kanada, Luksemburg, Madalmaad, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Taani ja Ühendkuningriik. Lepingu 10. artikkel nägi ette, et igal Euroopa riigil on õigus leppega liituda. See aluspõhimõte sillutas teed ka Eesti ühinemisele ja on tänapäevani aluseks NATO avatud uste poliitikale.

1952/1955/1982

NATO-ga ühinesid Kreeka ja Türgi (1955), Saksamaa (1955), Hispaania (1982)

7.–8.11.1991

NATO Rooma tippkohtumisel asutati Põhja-Atlandi Koostöönõukogu (North Atlantic Cooperation Council, NACC)

NACC-i kohtumine Brüsselis 20.–21.12.1991. Foto: NATO

Sellega loodi struktuur, mis uuenenud poliitilises olukorras sai NATO ning Kesk- ja Ida-Euroopa riikide koostöö aluseks. Eesti on üks NACC-i asutajaliikmetest.

20.–21. detsembril toimus Brüsselis NACC-i esimene kohtumine, kus osales 16 NATO liikmesriiki ja 9 Kesk- ja Ida-Euroopa riiki. Kohtumisel viibisid ka Eesti esindaja NATO juures Clyde Kull ja välisminister Lennart Meri.

26.01.1992

Tallinna saabus NATO õhujõudude baasist Saksamaal Kanada transpordilennuk C-130 Herkules, et kontrollida, kas Tallinna lennujaam on valmis võtma vastu Kanada lennukeid, millega toimetatakse kohale Euroopa Ühenduse kriisiabi

Välisminister Lennart Meri NATO lennuki kokpitis 26.01.1992. Foto: Rahvusarhiiv

14.–16.03.1992

NATO peasekretäri Manfred Wörneri visiit Eestisse

Lennart Meri ja Manfred Wörner Tallinna vanalinnas. Foto: Rahvusarhiiv

Wörneri ja Meri isiklik lähedane sõprus oli Eesti NATO liikmesuse üks alustalasid. Ühtlasi ütles Wörner Tallinnas kuulsad sõnad, et Tallinna vanalinn on Eesti parim diplomaat ja tõestab Eesti kuulumist Euroopasse.

6.–10.08.1992

Tallinnas viibis NATO eskaader

Artikkel ajalehest Päevaleht 7. august 1992

Olukorras, kus Eestis viibisid endiselt Nõukogude Liidu väed, oli see märgilise tähendusega, ühtlasi oli tegemist esimese korraga, mil NATO sõjalaevad Soome lahte sisenesid.

Mart Laari 1992. aasta oktoobris ametisse astunud valitsus võttis selge välispoliitilise suuna täielikule integreerumisele Läänega, mis hõlmas ka ühinemist Euroopa julgeolekustruktuuridega. NATO-t nähti kui ainsat organisatsiooni, millel on nii poliitilised kui sõjalised vahendid Eesti julgeoleku kindlustamiseks.

1993

Sel aastal tõusis avatud uste poliitika tõsisemalt NATO päevakorda

NATO peakorteri esindaja kolonel Dana Kwist Tallinnas kohtumas kaitseminister Jüri Luigega 23.11.1993. Foto: Rahvusarhiiv

Kesk- ja Ida-Euroopa riikide ühinemissoov sundis liitlasi kujundama seisukohti nii koostöö kui ka laienemise kohta. Eestis hakati esile tõstma vajadust arendada kaitseväge vastavuses NATO standarditega ja minna üle Lääne päritolu relvastusele.

10.–11.01.1994

Brüsseli tippkohtumisel käivitati NATO programm „Partnerlus rahu nimel“ (Partnership for Peace, PfP), millega Eesti ühines 3. veebruaril 1994

Välisminister Jüri Luik kirjutamas alla rahupartnerlusprogrammile 03.02.1994. Foto: NATO

Rahupartnerlusprogramm oli pikka aega ainuke konkreetne vahend alliansile lähenemiseks ning selle kaudu tegi Eesti koostööd maailma võimsaima sõjalis-poliitilise alliansi, sh selle sõjaliste ja kaitsestruktuuridega.

Eesti poolt PfP raamdokumendile allkirja andnud välisminister Jüri Luik kinnitas oma kõnes Põhja-Atlandi Nõukogu ees, et Eesti astus sellega esimese sammu NATO täisliikmeks saamise suunas.

16.04.1996

NATO peasekretäri Javier Solana visiit Eestisse

Peasekretär Javier Solana kohtumas president Lennart Meriga. Vasakult teine Eesti esindaja NATO juures suursaadik Belgias Clyde Kull, kolmas välisminister Siim Kallas, neljas Javier Solana, viies Lennart Meri. Foto: välisministeeriumi arhiiv

Solana kohtus president Lennart Meri, peaminister Tiit Vähi, välisminister Siim Kallase ja kaitseminister Andrus Ööveliga. Solana ei jaganud lubadusi NATO-ga ühinemise kohta, kuid rõhutas, et Eesti peab kasutama kõiki olemasolevaid koostöövõimalusi NATO-ga. Peasekretär Solana oli Eestis visiidil ka 1998. aastal.

07.05.1996

Riigikogu kiitis heaks taasiseseisvunud Eesti esimese riigikaitset suunava alusdokumendi „Eesti riigi kaitsepoliitika põhisuunad“

Selles kinnitati ametlikult, et Eesti eesmärk on saada NATO täisliikmeks. Samal aastal alustas Eesti NATO-ga läbirääkimisi ühinemise ettevalmistamiseks.

29.–30.05.1997

Portugalis Sintras toimus NATO ja partnerriikide välisministrite kohtumine, kus asutati Euro-Atlandi Partnerlusnõukogu (Euro-Atlantic Partnership Council – EAPC), mis asendas NACC-i

Jüri Luik, Eesti esimene NATO juurde akrediteeritud suursaadik. Foto: välisministeeriumi arhiiv

Nüüd said ka EAPC-sse kuuluvad partnerriigid oma suursaadikuid NATO juurde akrediteerida.

Kuni 1996. aasta oktoobrini oli Eesti esindajaks NATO juures suursaadik Belgias Clyde Kull, siis määrati Brüsselisse suursaadikuks Jüri Luik, kes hakkas tegelema ka NATO asjadega. Clyde Kull asus Eestit esindama Euroopa Liidu juures.

Jüri Luik oli Eesti suursaadikuks NATO juures kuni kevadeni 1999, mil ta nimetati Eesti kaitseministriks.

Järgmised suursaadikud, alalised esindajad NATO juures olid:

Sulev Kannike (1999–2003)
Harri Tiido (2003–2007)
Jüri Luik (2007–2012)
Lauri Lepik (2012–2017)
Kyllike Sillaste-Elling (2017–2021)
Jüri Luik (2021–)

1999

NATO asutamisest täitus 50 aastat

Washingtoni tippkohtumine 1999. Foto: NATO

50. aastapäeva tippkohtumisel Washingtonis (23.–25. aprillil) tunnustas NATO Eestit kui võimalikku liikmekandidaati ja alguse sai liikmesuse tegevuskava täitmise (Membership Action Plan) protsess. Poola, Tšehhi Vabariik ja Ungari said NATO liitlasteks.

18.–19.05.2000

NATO peasekretäri Lord George Robertsoni esimene visiit Eestisse

Vasakult peasekretär Lord George Robertson, kaitseminister Jüri Luik ja Eesti suursaadik NATO juures Sulev Kannike Ämari lennubaasis. Foto: välisministeeriumi arhiiv

Lord Robertson kohtus president Lennart Meri, peaminister Mart Laari, välisminister Toomas Hendrik Ilvese, kaitseminister Jüri Luige ning Riigikogu NATO toetusrühma juhi Liis Klaariga. Peamised aruteluteemad olid Eesti ja NATO koostöö ning NATO liikmesuse saavutamise tegevuskava.
Peasekretär Lord Robertson käis Eestis ka aastatel 2001 ja 2003.

2001

USA-d tabanud terrorirünnaku järel moodustati NATO mitmerahvuseline missioon Afganistanis (International Security Assistance Force – ISAF)

Eesti hakkas selles osalema 2003. aastal. Suurim Eesti kontingent – 134 sõdurit – oli Afganistanis 2009. aastal. Peamiselt teenisid eestlased Lõuna-Afganistanis Helmandi provintsis koos Ühendkuningriigi üksustega. See missioon oli Eesti kaitseväele esimene sõjalise koostöö kogemus liitlasüksustega, mis valmistas meid ette NATO liikmeks saamiseks, kuid nõudis ka üheksa Eesti sõduri elu.

2002

21.–22. novembril toimunud NATO Praha tippkohtumisel esitati Eestile, Bulgaariale, Leedule, Lätile, Rumeeniale, Slovakkiale ja Sloveeniale kutse ühinemisläbirääkimistele NATO-ga

Praha tippkohtumine 2002. aastal. Foto: NATO

jaanuar–märts 2003

Toimusid Eesti ühinemisläbirääkimised NATOga, mida juhtis tollane välisministeeriumi nõunik Jüri Luik

26.03.2003

26. märtsil allkirjastasid NATO liikmesriigid Brüsselis Bulgaaria, Eesti, Leedu, Läti, Rumeenia, Slovakkia ja Sloveenia Põhja-Atlandi lepinguga ühinemise protokollid

Liitumisprotokolli viimane lehekülg. Foto: välisministeeriumi arhiiv

Ühinemisprotokollide ratifitseerimine liikmesriikides kestis peaaegu aasta.

03.2003

Märtsi keskel alustas teenistust Afganistanis NATO operatsioonis International Security Assistance Force (ISAF) esimene Eesti kaitseväe üksus, kuueliikmeline demineerimisüksus

Eesti demineerija Afganistanis. Foto: kaitsevägi / Ülo Isberg

Eesti demineerimisüksused teenisid peamiselt Kabuli ümbruses ja Põhja-Afganistanis.

10.03.2004

Eesti Vabariigi Riigikogu ratifitseeris NATO Põhja-Atlandi lepingu koos kõigi lisadega

Foto: Riigikogu pressiteade Põhja-Atlandi lepinguga ühinemise seaduse heakskiitmisest

11.03.2004

NATO peasekretäri Jaap de Hoop Schefferi esimene visiit Eestisse

Peasekretär Scheffer kohtumas Eesti kaitseväe juhataja Tarmo Kõutsiga. Foto: välisministeeriumi arhiiv

Peasekretär Scheffer kohtus president Arnold Rüütli, peaminister Juhan Partsi, välisminister Kristiina Ojulandi, kaitseminister Margus Hansoni ning Eesti kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõutsiga. Ta andis hinnangu Eesti kaitsevõimele, rääkis NATO õhuruumist, kaitsekulutustest, ajateenistusest, terrorismist ning ülesannetest Iraagis ja Afganistanis.
Jaap de Hoop Scheffer käis Eestis visiitidel ka 2006. ja 2009. aastal.

29.03.2004

Washingtonis toimus ühinemiskirjade hoiule andmine Ameerika Ühendriikide valitsusele ning sellega sai Eestist NATO täieõiguslik liige

Peaminister Juhan Parts andmas USA rahandusministeeriumis üle ratifitseerimiskirju USA välisministrile Colin Powellile 29.03.2004. Foto: NATO

See sündmus kinnitas, et Eesti ei ole enam kunagi üksi ning Põhja-Atlandi allianss on ühiselt valmis Eestit kaitsma, sest Põhja-Atlandi lepingu artiklis 5 on sätestatud, et rünnak ühe NATO liikme vastu on rünnak kõikide NATO liikmete vastu. Samamoodi on Eestil kohustus aidata, kui rünnatakse mõnd NATO liitlast.

Tseremoonia Washingtonis Valges Majas 29.03.2004.

30.03.2004

Eesti NATO-ga ühinemisele järgnenud päeval, 30. märtsil 2004 saatis Ameerika Ühendriikide president George W. Bush kirja Eesti peaministrile Juhan Partsile, milles õnnitles Eestit ühinemise puhul

Bushi õnnitluskiri Partsile 30.03.2004. Foto: Rahvusarhiiv

Ühtlasi teatas ta, et Eestile tagastatakse okupatsiooniajal Eestist esmalt Rootsi ja seejärel Ameerika Ühendriikidesse toimetatud kindral Johan Laidoneri aumärkide kogu, mis alates 1982. aastast oli hoiul USA Sõjaajaloo Muuseumis.

Vahetult pärast Balti riikide ühinemist NATO-ga alustasid NATO lennukid Balti riikide õhuruumi turvamist Šiauliai lennubaasist Leedus.

02.04.2004

Brüsselis toimus seitsme uue liitlase (Bulgaaria, Eesti, Läti, Leedu, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia) NATO-ga ühinemise pidulik tseremoonia

Eesti lipu heiskamine 02.04.2004. Foto: NATO

Eesti lipp heisati alaliselt lehvima teiste liikmesriikide lippude seas NATO peakorteri ees.

Üheaegselt tseremooniaga Brüsselis heisati NATO lipp Kadrioru lossi ees. Foto: välisministeeriumi arhiiv

28.–29.06.2004

Osales Eesti Istanbulis NATO tippkohtumisel esimest korda alliansi täieõigusliku liikmena koos kõigi sellest tulenevate kohustuste, õiguste ja võimalustega

NATO tippkohtumine Istanbulis. Foto: NATO

november 2006

Novembris lähetati Afganistani esimene Eesti kaitseväe allüksus Estcoy (Estonian company)

Estcoy-17 võitlejad langetamas Eesti lippu Camp Bastioni sõjaväebaasis 09.05.2014. Foto: Vikipeedia / US Marine Corps

Estcoy eri üksused osalesid ISAF operatsioonides Helmandi provintsis Briti sõjaväe alluvuses maini 2014.

14.05.2008

Brüsselis asutati NATO küberkaitsekoostöö keskus, kui Eesti, Saksamaa, Itaalia, Leedu, Läti, Slovakkia ja Hispaania allkirjastasid vastastikuse mõistmise memorandumi

Küberkaitse koostöö lepingu allkirjastajad Brüsselis 14.05.2008. Foto: kaitsevägi

Tallinnas avati NATO küberkaitsekoostöö oivakeskus (NATO Cooperative Cyber Defence Centre of Excellence, CCDCOE), mis on märgiks Eesti usaldusväärsusest ja kompetentsist selles valdkonnas. Oivakeskuse eesmärk on NATO vastavate doktriinide väljatöötamine ja tehnilise küberseire tegemine. Lisaks NATO liikmetele osalevad keskuse töös ka teised küberjulgeolekust huvitatud samameelsed riigid (nt Ukraina, Austraalia, Austria, Šveits, Iirimaa, Jaapan, Lõuna-Korea).

2009

NATO 60. aastapäeva tähistanud Strasbourg’i tippkohtumisel võeti liikmeteks vastu Albaania ja Horvaatia

08.10.2009

NATO peasekretäri Anders Fogh Rasmusseni esimene visiit Eestisse

NATO peasekretär Anders Fogh Rasmussen ja president Toomas Hendrik Ilves pressikonverentsil Kadrioru lossis 08.10.200. Foto: välisministeeriumi arhiiv

Rasmussen kohtus president Toomas Hendrik Ilvese, peaminister Andrus Ansipi, välisminister Urmas Paeti, kaitseminister Jaak Aaviksoo ja kaitseväe juhataja kindralleitnant Ants Laaneotsaga. Ta avaldas Eestile tänu osaluse eest NATO operatsioonides, eriti Afganistanis, ning hindas kõrgelt Eesti panust küberkaitsesse.
Peasekretär Rasmussen käis Eestis ka veel 2010., 2012. ja 2014. aastal.

22.–23.04.2010

NATO välisministrite mitteametlik kohtumine Tallinnas

NATO välisministrid mitteametlikul kohtumisel Tallinnas 2010. Foto: välisministeeriumi arhiiv

Tegu oli suurima Eestis korraldatud kõrgetasemelise välispoliitilise üritusega, kus teiste seas osales USA välisminister Hillary Clinton.

28.04.2014

Eestisse saabus USA õhudessantväe kompanii, et tugevdada heidutus- ja kaitsehoiakut alliansi idatiival seoses Venemaa agressiooniga Ukraina vastu

USA õhudessantväe kompanii Ämari lennubaasis. Foto: Stenbocki maja

30.04.2014

Osana tugevdatud heidutus- ja kaitsehoiakust algas NATO Balti õhuturbemissioon Ämaris

Taani hävitajad Ämaris. Foto: kaitsevägi

Esimest rotatsiooni mehitas Taani F-16 hävitajatega alates 30.04.2014.

04.–05.09.2014

NATO Walesi tippkohtumisel võeti vastu Eesti julgeoleku jaoks murrangulisi otsuseid: eelkõige umbes 5000 sõduri suuruse NATO kiirreageerimisüksuse loomine koos õhu-, mere- ja eriüksuste elementidega ning vajaliku relvastuse ja varustuse eelpaigutamisega NATO idapiiril asuvatesse liitlasriikidesse

NATO välisministrite ühispilt Walesi tippkohtumisel 2014. Foto: NATO

Samuti kinnitati tippkohtumisel, et küberrünnakud võivad käivitada NATO kollektiivkaitse artikli 5, ja liitlaste kohustus tõsta kaitseinvesteeringud 2%-ni SKP-st aastaks 2024 ehk niinimetatud Walesi kohustus. Seitse riiki kirjutas alla ühendekspeditsiooniväe ehk JEF (Joint Expeditionary Force) loomise ühiste kavatsuste protokollile. Ühendkuningriigi juhitava koalitsiooniga liitusid lisaks Eestile ka Läti, Leedu, Madalmaad, Island, Norra ja Taani. Hiljem on JEF-iga liitunud Rootsi ja Soome.

Peaminister Taavi Rõivas poseerimas koos NATO peasekretäri Anders Fogh Rasmusseni ja Ühendkuningriigi peaministri David Cameroniga Walesi tippkohtumisel 2014. Foto: NATO

20.11.2014

NATO peasekretäri Jens Stoltenbergi esimene visiit Eestisse

NATO peasekretär Jens Stoltenberg kohtumas Ämari lennubaasis peaminister Taavi Rõivase, kaitseväe juhataja Riho Terrase ja Eesti suursaadiku NATO juures Lauri Lepikuga. Foto: Välisministeeriumi arhiiv

Stoltenberg kohtus president Toomas Hendrik Ilvese, peaminister Taavi Rõivase, välisminister Keit Pentus-Rosimannuse, kaitseminister Sven Mikseri ja kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terrasega. Ta külastas Ämari lennubaasi, kus ta kohtus Eesti, Ameerika Ühendriikide ja Saksamaa kaitseväelastega ning külastas ka NATO küberkaitsekoostöö keskust. Kohtumistel arutati julgeolekuolukorda Euroopas, NATO heidutushoiaku tugevdamist ning Ukraina-Venemaa konfliktiga seonduvat.
Peasekretär Stoltenberg käis Eestis ka 2017, 2022. ja 2023. aastal.

Juuni 2015

Juunis loodi Eestisse NATO staabielement, mille põhiülesanne on NATO liitlasvägede ja Eesti kaitseväe vaheline integratsioon ja koostöö Eestis

NATO staabielemendi renoveeritud hoone avamine Tallinnas 13.06.2016, keskel kaitseminister Hannes Hanso. Foto: kaitsevägi

Staabielement asub ette valmistama ja toetama NATO kiirreageerimisüksuste vastuvõtmist ning nende tegevusi Eesti Vabariigi territooriumil.

08.–09.07.2016

NATO Varssavi tippkohtumisel otsustati paigutada Eestisse, Lätisse, Leetu ja Poola NATO liitlasvägede lahingugrupid, et tugevdada NATO heidutus- ja kaitsehoiakut muutunud julgeolekukeskkonnas

NATO Varssavi tippkohtumise ühispilt 2016. Foto: NATO

2017

5. aprillil jõudsid Tapale NATO lahingugrupi väed, kes formeeriti 1. jalaväebrigaadi koosseisu

NATO lahingugrupi pidulik rivistus Tapal 20.04.2017. Foto: kaitsevägi

Eestis paikneva lahingugrupi raamriigiks sai Ühendkuningriik ning lisaks osalesid Prantsusmaa, Taani, Belgia ja Island.

Ühendkuningriigi peaminister Boris Johnson kohtumas 2019. aasta detsembris Tapal briti sõjaväelastega. Foto: välisministeeriumi arhiiv

05.04.2017

Montenegrost sai NATO liige

2018

2.–14. maini toimus Eesti kaitsejõudude traditsiooniline suurõppus „Siil“ esimest korda koos liitlaste eelpaigutatud vägede (Enhanced Forward Presence, eFP) lahingugrupiga

Briti tankid õppusel „Siil“. Foto: kaitsevägi

Tegemist oli Eesti kaitseväe taasiseseisvumise aja suurima õppusega, kus osales üle 15 000 ajateenija, reservväelase, kaitseväelase, kaitseliitlase, naiskodukaitsja ja liitlasvägede sõduri.

2020

Põhja-Makedooniast sai NATO 30. liige

2021

14. juunil NATO tippkohtumisel Brüsselis lepiti kokku NATO innovatsioonifondi asutamises, et luua innovatsioonikiirendi DIANA (Defence Innovation Accelerator for the North Atlantic)

NATO DIANA avamisüritus Tallinnas. Foto: Tehnopol

Selle eesmärk on luua tehnoloogia testimiskeskuste ja kiirenduskeskuste võrgustik, et tsiviilinnovatsiooni NATO julgeoleku tagamiseks paremini rakendada. Fond investeerib eeldatavalt miljard eurot kogu alliansi novaatoritesse, mis tegelevad uute ja murranguliste tehnoloogiatega.
11. jaanuaril 2024 avati Tallinnas teadus- ja ärilinnakus Tehnopol ametlikult NATO DIANA Eesti kiirendi.

2021

NATO missioon Afganistanis lõpetas tegevuse ning liitlased ja kõik Eesti kaitseväelased lahkusid riigist

Eesti kaitseväelased Afganistanis. Foto: kaitsevägi

Ühtlasi aitas Eesti korraldada kümnekonna Eestile abiks olnud afgaani evakuatsiooni ja vastuvõtmist. Eesti osales Afganistanis kokku kahel operatsioonil – International Security Assistance Force aastatel 2003–2014 ning Resolute Support Mission aastatel 2015–2021. Nendel missioonidel osales aastate jooksul ligi 3000 Eesti kaitseväelast.

25.08.2021

Andis volikirja NATO peasekretärile Jens Stoltenbergile üle praegune Eesti alaline esindaja NATO juures suursaadik Jüri Luik

Jüri Luik ja Jens Stoltenberg poseerimas pärast volikirja üleandmist. Foto: välisministeerium

2022

24. märtsil toimunud NATO erakorralisel tippkohtumisel käsitleti Venemaa brutaalset ja ebaseaduslikku sõjalist agressiooni Ukraina vastu kui NATO ajaloo kõige tõsisemat julgeolekukriisi Euroopas

NATO erakorralise tippkohtumise ühispilt 24.03.2022. Foto: NATO

Erakorraline tippkohtumine keskendus Ukraina toetamisele. Samuti otsustas NATO tugevdada oma heidutus- ja kaitsehoiakut ning luua idatiival neli uut lahingugruppi – Bulgaariasse, Rumeeniasse, Ungarisse ja Slovakkiasse.

29.–30.06.2022

Madridis toimunud tippkohtumisel langetati Eesti julgeoleku jaoks olulisi otsuseid

NATO tippkohtumine Madridis 2022. Foto: NATO

Lepiti kokku uues NATO strateegilises kontseptsioonis, milles käsitletakse Venemaad kui suurimat ohtu alliansi julgeolekule. Otsustati jätkuvalt kohandada NATO kaitse- ja heidutushoiakut, et allianss oleks võimeline kaitsma iga tolli oma territooriumist, sh otsustati Eesti kaitseks luua NATO raamistikus diviisi struktuur.

NATO Madridi tippkohtumise ühispilt 30.06.2022. Foto: NATO

30.06.2022

Rootsi ja Soome said NATO-ga ühinemise kutse

2023

4. aprillil sai NATO 31. liitlaseks Soome, mis tugevdas märkimisväärselt kogu Euro-Atlandi ala, aga eriti Läänemere piirkonna julgeolekut

Soome lipu heiskamine NATO peakorteri juures 04.04.2023. Foto: NATO

2023

11.–12. juulil toimus Vilniuses NATO tippkohtumine, kus liitlased üksmeelselt otsustasid, et Ukraina tulevik on NATO-s

Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ja NATO peasekretär Jens Stoltenberg Vilniuse tippkohtumisel. Foto: NATO

Ühtlasi kiideti heaks uued regionaalsed kaitseplaanid, mille kaudu viiakse ellu kaitse- ja heidutushoiaku edasist tugevdamist.

2024

7. märtsil sai NATO 32. liitlaseks Rootsi, mis võimaldab senisest veelgi tõhusamalt seista vastu väljakutsetele ja ohtudele Läänemere piirkonnas

Rootsi lipu heiskamise tseremoonia Brüsselis NATO peakorteri ees 11.03.2024. Foto: NATO